Butkái bidjon, váldon giddagassii dehe fáŋgejuvvon

Rihkkosdutkan dehe nu gohčoduvvon ovdadutkan. galgá dahkkot go lea ágga jáhkkit ahte rihkkos lea dahkkon, mii gullo almmolaš sivaheami vuollái Ovdadutkama áigge čielggaduvvo gii áššálaččat lea eahpiduvvon rihkkosii ja jus duopmostuolus leat nuogis ákkat sivahallamii su vuostá.

Áššálaččat eahpiduvvon

Áššálaččat eahpiduvvon lea vuolit dási eahpideapmi. Dat mearkkaša ahte konkrehtalaš dilit mat dihto fámuin čájehit ahte olmmoš lea dahkan rihkkosa dego eahpideapmi cuige.

Jáhkehahtti sivas eahpiduvvon

Jáhkehahtti sivas eahpiduvvon lea alit dási eahpideapmi. Olbmo eahpideapmi ilbmá objektiivvalaš árvvoštallamis áššálažžan ja vuođđuda duođaštussii dan ovttaskas dáhpáhusas..

Doarvái ákkat sivahallama loktemii

Dá guoskkaha jus objektiivvalaš vuođuin sáhttá vuordit duomu cealkima duopmostuolus. Ášševuoddji galgá váldit beali leatgo nuogis ákkat loktet sivahallama olbmo vuostá.

Butkái bidjon

Jus leat ákkat váldit giddagassii soapmása poliisa sáhttá hohppos dilis váldit mearrádusa olbmo fáŋgan bidjamis. Butkái bidjon galgá nu jođánit go vejolaš jearahallot  ja dan maŋŋil ášševuoddji mearrida dakkaviđe galgágo  eahpiduvvon váldot giddagassii. Jus  eahpiduvvon ii váldo giddagassii galgá butkái váldin dakkaviđe burgit. Mearrádusat soapmása butkái bidjamis leat 24 kapihttalis, 7 ja 8 §, riektelágas.

Váldon giddagassii

Olmmos oažžu váldot giddagassii dan bottago duopmostuollu galgá geahččalit jearaldaga fáŋgen. Olmmos oažžu maid váldot giddagassii jus lea stuora ávkin dutkamii. Ášševuoddji váldá mearrádusa galgágo soamis váldot giddagassii. Maŋemus diibmu 12 goalmmát beaivve maŋŋelgo mearrádusas giddagassii váldimis ášševuoddji ferte dahkat fáŋgenevttohusa duopmostullui. Mearrádusat soapmása giddagassii váldimis lea 24 kapihttalis, 6, 11, 12 ja 13 § i riektelágas.

Fáŋgejuvvon

Eahpiduvvon olmmoš oažžu bidjot fáŋgan jus lea riska ahte son čiehkada lágasteamis rihkkosdutkama áigge, omd. guođđimiin riikka, hehttemiin dutkama dehe joatkit rihkkosa dahkama. Gáibiduvvo ahte olmmoš lea eahpiduvvon rihkkosis gos lea mearriduvvon fáŋgavuohta jahkái dehe guhkit áigái.

Mearrádus fáŋgemis galgá álo dahkkot jus rihkkos lea unnimus guokte jagi fáŋgavuohta ráŋggáštusceahkis, muhto gávdnojit spiehkastatdáhpáhusat. Duopmostuollu váldá mearrádusa.fáŋgemis, dan maŋŋil galgá ášševuoddji loktet sivahallama maŋemus 14 beaivvi siste, muhto áigi sáhttá dihto dáhpáhusas guhkiduvvot duopmostuolu mearrádusa mielde. Mearrádusat soapmása fáŋgemis lea 24 kapihttalis, 1-5 ja 18 §, riektelágas.

Leahkit friijavuođavealahuvvon

Ahte vara  butkái bidjon,  giddagassii váldon dehe  fáŋgejuvvon mearkkaša ahte olmmoš čohkká lásaid duogin ja sus lea ráddjejuvvon aktavuohta ášševuoddjinis. Jus lea riska ahte fáŋgejuvvon hehtte dutkama oažžu duopmostuollu mearrádusa ahte su aktavuođat olgomáilbmái galgá ráddjejuvvot , omd.son ii oaččo lohkat beaiveaviissaid, guldalit rádio dehe geahččat TV. Mearrádusat friijavuođavealaheamis leat 24 kápihttalis, 5 §, i riektelágas.

Butkái ja giddagassii váldon olbmot biddjojuvvo dábálaččat poliisaarestii mii lea poliisastašuvnna lahka. Fáŋgejuvvon olbmot biddjojuvvo fáŋgalii, vearrodahkudikšon vástida. Jus fáŋgejuvvon olbmos eai leat gáržžideamit son oažžu servvoštallat eará fáŋggaiguin.

Oažžugo soamis eará go poliisa bidjat butkái?

Álbmotnai oažžu váldit gitta olbmo, nu gohčoduvvon juohkehaš gittaváldin, jus rihkkos man olmmoš lea dahkan sáhttá buktit fáŋgalráŋggáštusa, jus olmmoš joksojuvvo ieš dagus dehe gárgida rihkošbáikkis. Álbmotnai oažžu váldit gitta olbmo gii lea gulahuvvon rihkkosis. Gittaváldon galgá jođánepmosit guđđot poliisa háldui.

Mearrádusat juohkehaš leat 24 kapihttalis, 7 §, i riektelágas.

Diŋgga vuorkáiváldin rihkkosdutkama áigge

Poliisa dehe ášševuoddji jođiha rihkkosdutkama, nu gohčoduvvon ovdadutkanjođiheaddji. Dat mearrádusat mat galget dahkkot dutkamis. Dat sáhttet omd.guoskkahit ahte váldit háldui diŋgga mas lea mearkkašupmi dutkamii. Mearrádusat hálduiváldimis leat 27 kapihttalis, 1 §, i riektelágas.

Jus rihkkos soaitá doalvut fáŋgavuhtii oažžu viessodárkkisteapmi dahkkot eahpiduvvon olbmo luhtte diŋgga ohcamii mii galgá váldot háldui. Mearrádusat viessodárkkisteamis leat 28 kapihttalis, 1 §, i riektelágas.

Hálduiváldon diŋga galgá juogo buktot ruovttoluotta dehe guđđot soames eará  olbmui geas lea buoret riekti dasa, omd.diŋgga rivttes eaiggádii.

Diŋggaid sáhttá maid manahit, dat mearkkaša ahte dat billistuvvo dehe gahččá stáhtii. Dat guoská omd. jus lea jearaldat rihkkoslonuheamis dehe diŋga sáhttá boahtit gevtot veahkkeneavvun dehe vearjun rihkkosis. Mearrádusat manaheamis leat 36 kapihttalis i riektelágas.